Ajalugu
Luterlik kirik kujunes 16. sajandil toimunud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise käigus. Liikumise eesotsas seisnud teoloog Martin Luther (1483-1546) ei soovinud rajada uut kirikut, vaid juhtis tähelepanu oma kaasaegse roomakatoliku kiriku mõningatele väärnähetele. 1517. aastal koostas Luther kuulsad 95 vaidluslauset patukustutuskirjade (indulgentside) vastu. Ta leidis, et Piiblis kuulutatav armuõpetus Jeesusest Kristusest oli kirikus aja jooksul varju jäänud ning asendunud lootusega inimese enda vagategudele. Puhkenud vaidluste käigus loobus Luther paavsti ülemvõimu ja kirikukogude ilmeksimatuse tunnustamisest, tõstes kõrgeimaks usuliseks autoriteediks Piibli. Selle järel heideti Luther roomakatoliku kirikust välja. Tagasilöökidele vaatamata levis usupuhastus tollases Euroopas kiiresti, jõudes 1524. aastal ka Tallinnasse. 1555. aastal sõlmiti erinevate vaenupoolte vahel Augsburgi usurahu, millega luterlus sai katoliikluse kõrval ametliku tunnustuse. Eesti aladel kinnistus luterlus 17. sajandil ning oli rahva enamuse kirik veel 20. sajandi esimesel poolel.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kui vaba rahvakirik asutati 1917. aasta kirikukongressil. Selle sammuga loobuti ilmaliku riigivõimu eestkostest, andes kiriku liikmetele õiguse oma elu ise korraldada.
Õpetus
Luterlikus usuõpetuses rõhutatakse, et inimene saab Jumala ees õigeks ja igavesest hukatusest päästetud üksnes usu kaudu, mis toetub Jumala armule Jeesuses Kristuses. Selles kokkupuutes Jumalaga toimub inimese uuestisünd, millele järgneb uus elu Kristuses. Lutherit ja tema mõttekaaslasi süüdistati, et nad rõhutavad liialt usku ja eitavad heade tegude vajalikkust. Selle etteheite lükkasid reformaatorid aga otsustavalt tagasi. Nad selgitasid, et usu kaudu vastu võetud Jumala arm sünnitab alati ka häid tegusid – nagu hea puu kannab head vilja. Kuid ükski heategu iseenesest ei saa inimest lunastada, seda teeb ikkagi vaid Jumala halastus. Luther toetus siin apostel Pauluse sõnadele: Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi. Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata (Rm 3:27-28).
Loe veel: Harald Põld ja Arne Hiob, “Luterlusest” (2015).
Kuula: Martin Lutheri koraal “Üks kindel linn ja varjupaik”.