Kristlik usk eeldab nii Jumala olemasolu kui ka seda, et Jumal pole anonüümne Looja, vaid keegi, kes suhtleb inimesega. Seetõttu rajanevad meie teadmised Jumalast mitte inimeste kujutlustel, vaid sellel, mida Jumal ise enda kohta ütleb – s.t ilmutab. Jumala sõrmejälgi võime leida loodusest, inimese südametunnistusest ja ka üldisest religiooniloost. Kõige otsesemal ja ainulaadsemal kujul kuuleme Jumala häält aga Iisraeli rahva ajaloos ja sealsete prohvetite kuulutuses ning viimaks Jeesuse Kristuse elus ja kristlikus kirikus. Kõik see Jumala eriline ilmutus on kokku võetud Piiblis.
Piibel – raamatukogu
Kuigi Piibel on väliselt vaadates üks raamat, sisaldab see endas tervet raamatukogu. Leiame sealt 66 raamatut, mis jagunevad kahte suurde ossa: Vana Testament (kirjutatud algselt heebrea keeles) ja Uus Testament (kirjutatud algselt kreeka keeles). Piibel sündis Lähis-Idas paljude autorite kaudu enam kui tuhande aasta jooksul. Vana Testament jutustab maailma loomisest, inimese pattulangemisest ja sellest, kuidas Jumal asus inimest päästma läbi Iisraeli rahva pika ja keeruka ajaloo. Juba Vanas Testamendis kuulutatakse ette Jeesuse Kristuse kui Lunastaja sündi, surma ja ülestõusmist. Uus Testament kajastab nende ettekuulutuste täitumist, rääkides Jeesuse tegevusest, õpetusest, ristisurmast, ülestõusmisest ja taevaminemisest. Samas näeme Uues Testamendis ka kristliku kiriku algusaega ja kuuleme algkoguduse kuulutust Jeesuse kohta. Piibli viimases raamatus – Johannese ilmutuse raamatus – tõstetakse pilk praeguse maailma lõpuaegadele, mil Jumal valmistab uue taeva ja uue maa.
Piibel – Jumala Sõna
Piibel on Jumala Sõna – nii väidab Piibel ise enda kohta, nii mõistab seda ka kristlik kirik. Sel põhjusel on Piibli sõnumist osasaamine iga inimese jaoks eluliselt oluline. Piibli sõna kaudu äratab Püha Vaim usu ja juhatab inimese Jumala juurde. Samas hoiab Piibli sõna inimest ka usu juures, aidates tal Jumala tundmises kasvada. Seetõttu tuleb hoolitseda Piibli korrapärase lugemise eest ja paluda Jumala abi Piibli sõnumi õigeks mõistmiseks. Seejuures aitab meid kristliku kiriku 2000 aasta pikkune pühakirja lugemise ja õpetamise kogemus. Piibli põhisõnum on kokku võetud nt Apostlikus ja Nikaia usutunnistuses, samuti luterlikes usutunnistuskirjades, millest kõige tuntum on Martin Lutheri “Väike katekismus”.
Piibli punane niit
Piibli läbiv joon – punane niit – on Jeesuses Kristuses ilmunud Jumala armastus. Luterlikus kirikus õpetatakse, et Piiblit lugedes tuleb eristada kahte momenti: käsku ja evangeeliumi. Käsk toob esile selle, mida Jumal inimeselt ootab, evangeelium avab aga selle, mida Jumal inimesele annab. Käsk paljastab inimese suutmatuse Jumala ootusi täita, kuna inimene on patu tagajärjel rikutud. Evangeelium kuulutab pattude andeksandmist ja inimese uueks saamist Jumala armu väes.
Kuidas lugeda Piiblit?
Piiblit võib lugeda korraga algusest lõpuni, kuid samuti võib alustada lugemist nt Uue Testamendi evangeeliumitest. Pühakirja lugemist hõlbustavad tänapäeval mitmesugused abimaterjalid: piiblikommentaarid, -atlased jne. Kõige loomulikum keskkond Piibli lugemiseks ja mõistmiseks on kristlik kogudus – jumalateenistused ja piibliringid -, kus isiklikke tähelepanekuid saab võrrelda teiste kristlaste mõtetega. Koguduse osaduses saab Piibli sõnum praktiliseks eluks.
Piibli kohta vaata veel:
- Piibel internetis
- Eesti Piibliselts
- Avatud Piibli Ühing
- Vaimulikud Loosungid (piiblisalmid igaks päevaks)